Vastukaja: Läänemaa ühisgümnaasiumi järjepidevuse katkestamine on põhjendamatu

Tahan vastu vaielda mõningatele mõtetele 5. aprilli Lääne Elu artiklis „Riigikool loeb lende nullist”.

Haridusministeeriumi ametnike arvamus, et Läänemaa ühisgümnaasium on täiesti uus kool, on täiesti väär. See on pigem ametnike soovmõtlemine.

Tegelikult on tegemist vana(de) kooli(de) jätkamisega vanas renoveeritud majas. Uus oleks kool siis, kui kõik algaks nullist. Ometi on sellel koolil pikk ajalugu. Kool on varem kandnud ka riigikooli nime.

Igale põlvkonnale on iga algus uus, nii ka paljudele õpilastele ja mõnele õpetajale. Nii nagu Eesti Vabariigi sünniaeg ja järjepidevus ei sõltu elanikkonna, presidentide ja võimukandjate sünniaastast, nii on see ka ajalooga kooli puhul.

Täiesti vastutustundetu on lükata otsustamine verinoorte õpilaste kaela, kellele ei ole veel suudetud põhjalikumalt tutvustada kooli ajalugu ega sisendada uhkustunnet kooli siiani säilinud järjepidevuse üle.

Läänemaa ühisgümnaasium jätkab taas õppetööd väärikas, omal ajal Läänemaa ühisgümnaasiumile ehitatud hoones. Kas on üldse sobilik otsustada ajaloolistel faktidel põhinevaid asju emotsionaalse hääletamise teel?

Mis puutub uutesse õppeviisidesse, on need ajaloo keerdkäikudes ja pedagoogiliste tõekspidamiste arengus varemgi muutunud. See ei ole küll põhjus, miks peaks alustama nullist.

Isegi nõukogude võim ei suutnud järjepidevust katkestada, miks peaks tahtma seda isamaaline Eesti Vabariik, st isamaalised otsustajad.

Olen päri 1979. aasta vilistlase Elmo Joa arvamusega, et lendude taasalustamine number ühest oleks ääretult rumal ja lühinägelik. Või nagu ütles 1957. aastal kuldmedaliga lõpetanud koolivend Ülo Nurges: „Mida siin üldse arutada! Loogiline on, et gümnaasiumi lendude numeratsioon jätkuks.”

Seda arvamust jagavad väga paljude lendude vilistlased, kellega olen vestelnud.

Valentina Ilumäe
HIK 1957.a vilistlane, 35. lend