Hoolekogu tegi lennunumbri valiku ülinapi enamusega

Esmaspäeva õhtul otsustas Läänemaa ühisgümnaasiumi hoolekogu, et kevadel lõpetab riigi ühisgümnaasiumi 92. lend.

„Paraku jäi kooli ja koolipidaja seisukoht teistele alla. Eks see ole demokraatia õppetund. Räägime paraku ikka esimesest lennust,” ütles otsuse kohta Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt.

Haapsalus gümnaasiumihariduse andmise järjepidevuse kandmise ehk 92. lennu poolt hääletas koosolekul viis hoolekogu liiget, kolm hoolekogu liiget pooldas verinoore riigigümnaasiumi 1. lennunumbrit.

Läänemaa ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees Liina Viiret ütles, et kooli hoolekogu oli seisus, kus klassikalises mõttes kompromissi teha ei olnud võimalik — otsus tuli langetada demokraatlikul moel.

„Mõlemal poolel on oma tuline õigus taga. Kompromiss peab nüüd tulema leppimise kaudu,” sõnas Viiret.

Viiret ise hääletas 92. lennu poolt, tuginedes lastevanemate kogu arvamusele. Kogusse kuulub 12 inimest, iga klassi lastevanemate esindajaid. Viiret korraldas nende seas küsitluse, kus hääled jagunesid enam–vähem pooleks väikese enamusega 92. lennu kasuks.

„See seob Haapsalu haridust läbi riigikorra muutuste. See on midagi, mis toob ajaloo tänasesse,” põhjendas Viiret.

Lääne Elu andmeil hääletasid ühisgümnaasiumi 92. lennu kasuks peale Linna Viireti ka Anneli Vaarpuu Lääne maavalitsusest, Liina Põld Haapsalu linnavalitsusest, vilistlased Madis Kütt ja Lauri Luik.

Luik ise küll koosolekul ei osalenud, sest viibis riigikogu liikmena koosolekul Tallinnas, kuid andis oma hääle SMSiga.

„Riigigümnaasiumi loomisega on vanad koolid nagu kadunud ja ära lõigatud. Soovisin keskhariduse järjepidevust toonitada,” põhjendas Luik.

Hoolekogus ühisgümnaasiumi õpilasi esindanud Raivo Riiel ütles, et seisis hääletamisel õpilaste huvide eest, kellest varasemal küsitlusel pooldas suurem jagu esimest lendu.

„Oleme siin aasta õppinud, tunneme, et on uus asi. Võiks olla uus number,” sõnas Riiel.

Riiel lisas, et otsus tuli, nagu tuli, ja õpilased on pettunud. „Aga ütleme nii, et targem annab järele ja meile pole see eluküsimus,” märkis ta.

Ka ühisgümnaasiumi õpetajate enamuse ja haridusministeeriumi seisukoht oli, et lende peaks arvestatama ühest.

Haapsalus kirgi kütnud numeratsiooni aruteludes kõlanud seisukoht, et Wiedemanni gümnaasiumi lennud lisataks kaldkriipsuga, toetust ei leidnud — hoolekogu liikmete hinnangul on tegu Haapsalu eestikeelse gümnaasiumihariduse loendamisega, mitte pelgalt koolilendude arvestusega.

Pärast hoolekogu otsust tegi Liina Viiret ühisgümnaasiumi õpilaste poole pöördumise, milles selgitas otsuse tagamaid.

„Te olete lend number üks. On arusaadav, kui te ka oma lõpusõrmustesse graveerite number ühe. Loodan, et mõistate ka neid, kellele see number 92 on väga oluline,” kirjutas Viiret.

Schmidti sõnul on noored otsustanud, et sõrmust sel aastal ei tehta, nii et number üks jääb sinna graveerimata.

Läänemaa ühisgümnaasiumi hoolekogu
Lendude arvestuse järjepidevuse poolt hääletasid Lääne Elu andmeil:
Liina Viiret (esimees, lastevanemad)
Anneli Vaarpuu (sekretär, Lääne maavalitsus)
Lauri Luik (vilistlased)
Madis Kütt (vilistlased)
Liina Põld (Haapsalu linnavalitsus)

Lendude arvepidamise alustamise poolt ühest hääletasid:
Raivo Riiel (õpilasesindus)
Ruth Opmann (koolipidaja, haridus– ja teadusministeerium)
Kalle Lõuna (aseesimees, õpetajad)