Juhtkiri: „Lennulast”

„Mul ei olnud koera kellegi juurde jätta,” põhjendas kunstnik Edith Karlson, miks ta Haapsalu koolilastele esinema tulles lemmiklooma kaasa võttis.

Riigi Kinnisvara otsus tellida 37 000 euro eest Haapsalu Wiedemanni tänava gümnaasiumi hoonesse moodsat kunsti on kahjuks lootusetult ebaõnnestunud. Maksumaksja raha on kulutatud sihitult ja mõttetult millelegi, mis pole isegi kitš. Mingi mõte „Lennulas” kahtlemata on, aga selle teostus on jäänud asjatundmatuks.

Moodne kunst vajab enamasti selgitusi, installatsioonidega kaasas käiv tekst on pahatihti pikem ja kaalukam kui kunstiteos ise. „Lennula” autoreil oli võimalus oma lugu rääkida, aga nad ei kasutanud seda. Kahetsusväärsel kombel suhtusid nad kunstihuvilistesse üleolevalt. Sülekoer oli nende suhtumise iseloomulik detail.

„Lennula” autorite meelest võivad kunsti hinnata vaid kunstnike tsunfti liikmed, professionaalid. „Lennula” autorid unustavad, et professionaalseks kunsti hindamiseks ei pea olema kunstnik ega kunstiteadlane.