2018. aasta alampalk 1000 eurot?

Haapsalu tarbijate ühistu esimehe Raimond Lunevi meelest käis Indrek Neivelt välja julge prognoosi, mida on väga keeruline teostada. Foto: Urmas Lauri

Läänemaa ettevõtjad ei pea teostatavaks pankur Indrek Neivelti üleskutset, et 2018. aastaks peaks Eesti miinimumpalk olema 1000 eurot.

Neivelt ei pea õigeks, et ettevõtjad maksavad paljudele töötajatele väga madalat palka ja naudivad selle abil kõrget elustandardit. Lahendust näeb Neivelt selles, et miinimumpalk kasvaks igal aastal 150 euro võrra ning 2018. aastaks oleks praeguse 355 euro asemel 1000 eurot.

Kõrgem palk eeldab suuremat tulu

„Olen alati rõõmus, kui inimesed rohkem teenivad, kuid loosungiga seda ellu viia on raske,” nentis ASi Est-Trans Kaubaveod omanik Sulev Saareväli.

„Elame-näeme, kuidas on olukord 2018. aastaks. Kõik oleneb nii Eesti enda kui ka meie lähiriikide majandusest ja sellest, millised on töömahud ja –viljakus,” ütles Saareväli.

Est-Transis oli keskmine brutopalk eelmisel üle tuhande euro.

Cipax Eesti Asi tegevjuht Kaido Sasse ei uskunud samuti, et miinimumpalk 2018. aastaks 1000 euroni küünib.

„Tahaks loota, et 1000 euroni võivad jõuda need, kes praegu teenivad 600-700 eurot kuus. Seda, et praegu miinimumpalka teenivad inimesed nii suure kasvu saavad, ma ei usu,” ütles Sasse.

Cipaxi keskmine palk oli aastaaruande järgi mullu 1000 eurot.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles, kes on üks Fra Mare spaa omanikke, tunnistas, et spaahotellidel oleks suur palgatõus praegust majanduskliimat arvestades väga raske.

„Selleks peab suurenema ka tulubaas, kuid pigem suureneb praegu hoopis kulubaas. Me ei ole võimelised tõstma hindu, sest siis kaoks klientuur,” ütles Sukles.

Fra Mare keskmine palk oli 2012. aastal 956 eurot.

Populistlik plaan

Haapsalu Uksetehase juhataja Ago Soomre arvas, et Neivelti plaan on populistlik.

„Mina tema ettepanekuga nõus ei ole. Palk kujuneb ameti ja selle järgi, kui suurt lisaväärtust sellega luuakse, kui efektiivne on töötaja ise. Samal ametikohal võivad kaks inimest erinevalt teenida, sest nende efektiivsus on erinev,” selgitas Soomre.

Soomre sõnul saavad tublimad töötajad juba praegu vähemalt 1000 eurot palka. Uksetehases on Soomre sõnul keskmine brutopalk praegu 1100 euro ringis.

„Alati on inimesi, kes teenivad vähem kui teised,” ütles Soomre.

Soomre tõi näiteks Uksetehase pensioniealised väravavalvurid. „Neil on juba teatud garantiid riigilt. Kas peaksime siis nende palga ka tuhande euroni tõstma? See ei oleks jätkusuutlik,” lausus Soomre.

Soomre arutles sellegi üle, mis saab teenindussektorist, kus paljudes ametites – kosmeetikud, juuksurid jts – töötavad inimesed FIEna. „Kas ka FIEd peaksid hakkama siis 1000 euro pealt makse maksma?” küsis Soomre.

„See teema on palju keerukam kui ühe loosungi väljakäimine. Praegu on välja öeldud populistlik number, millega püütakse Savisaare stiilis tähelepanu,” tõdes Soomre.

Omavalitsusele käiks asi üle jõu

Suklese sõnul oleks Haapsalu linnal kõigi oma allasutuste töötajate palkade 1000 euroni tõstmine väga keeruline.

„Viimastel aastatel oleme tõstnud linna allasutuste töötajate palka 5-7 protsenti. Mullu 7, see oli ausalt öeldes ka lagi.

Eelarvelaekumisi vaadates ei julge ma küll suurt palgatõusu lubada,” ütles Sukles.

„Kõrgelt ja kaugelt on asju hea lubada, kuid neid teostada on raskem,” lausus Sukles.

Eeldaks ühiskondlikku kokkulepet

„Üleskutseid võib ju teha alati, kuid see raha peab kuskilt ju tegelikult tulema,” ütles Haapsalu tarbijate ühistu juhataja Raimond Lunev.

„Selline samm nõuaks ühiskondlikku kokkulepet, sest asjad peaksid olema proportsioonis. Tõusma peaksid siis ka teenuste ja kaupade hinnad, et kõik stabiilne püsiks. Ainult palka tõsta ei saa,” lausus Lunev.

Lunevi sõnul oleks palgakulude kasv väga suur. Haapsalu tarbijate ühistu keskmine palk oli mullu 695 eurot.

Arvamus

Ardo Hansson, Eesti Panga president

Mina Neivelti ettepanekusse väga tõsiselt ei suhtu. Eesmärk on väga õige – see oleks ideaalne variant, kui me oma ettevõtted suudaksid tootlikkust kasvatada ja tekiks alus kiiremaks palgakasvuks. Majandusareng on natuke keerulisem protsess,
kui et lihtsalt tööandjad, töövõtjad ja valitsus lepivad kokku, et tõstame miinimumpalka väga kiiresti ja majandus hakkab kohe õitsema.