Vallajuhid ei kiirusta koole sulgema

Läänemaa vallajuhid ei taha nõustuda Praxise koolivõrguanalüüsiga, mis leiab, et õpilaste arvu järgi tuleks Läänemaal aastaks 2020 üheksa kooli sulgeda ja hulk koole ümber korraldada.

Praxise hinnangul piisaks õpilaste hulka arvestades Läänemaale ühest gümnaasiumist Haapsalus, kuid läänlased ise arvavad, et üks maagümnaasium peaks kindlasti jääma ka Lõuna-Läänemaale.

Analüüsi koostajad järeldavad tehtud intervjuudele tuginedes, et kolme maagümnaasiumi – Lihula, Kullamaa ja Taebla – sulgemine on problemaatiline, sest volikogud pole valmis koolivõrgu korrastamise otsuseid vastu võtma.

Vallavanemad tahavad oma gümnaasiume

Kullamaa vallavanem Jüri Ott pole nõus, et Kullamaale piisab gümnaasiumi asemel ühest 6klassilisest algkoolist.
„Praegu on meie seisukoht küll, et tahaks kooli endisel kujul edasi pidada. Ma ei leia, et oleme nii halvas seisus,” ütles ta.

Oti sõnul lõpetas Kullamaal sel aastal põhikooli 18 last. Gümnaasiumi- ja põhikooliosas õppis kokku umbes 180 last ja 3–4 lapsega väikeklasse seal koolis ei ole.

Vallavanema sõnul on 2020. aastani pikk aeg ja ta loodab, et maale tuleb noori peresid juurde. „Me pole Läänemaa suhtes nii pessimistlikud. Loomulikult on keeruline, kuid vajadusel räägime hariduskoostöö asjus läbi ka naabervaldadega,” oli Ott kindel.

Ka Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos leidis, et Lihulas peaks gümnaasium säilima.

„Gümnaasiumi maine on viimasel ajal paranenud ja selle aasta eksamitulemused olid head,” lausus vallavanem.
Ojala-Toosi hinnangul oleks gümnaasiumi kadumine moraalne löök.

„Oleme Lõuna-Läänemaa keskus. Vahemaa, mis õpilastel siis lähima gümnaasiumini jääks, oleks pikk,” ütles Ojala-Toos.

Vaid Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus tunnistas, et mõnel tingimusel võiks Taeblas gümnaasiumiosa sulgemine kõne alla tulla. Näiteks kui riik tagab siis põhikoolile remondi või uue maja ehituse.

Vallajuhid on raske valiku ees

„See on volikogule mõttekoht, väga keeruline olukord,” tõdes Mikk Lõhmus. Vallas piirkonniti tehtud õpilaste prognoos näitab, et ees on paar halba aastat, siis väike tõus ja sellele järgnevad taas halvad aastad.
Lõhmus juhtis aga tähelepanu, et vallas elavate laste kõrval tuleks arvestada ka õpilasrännet. Nii näiteks on kolmandik Oru kooli õpilasi teistest valdadest.

Lääne-Nigula on üks neist valdu, kus analüüsi järgi tuleks neljast võrdväärsest põhikoolist kolm sulgeda.
Ridala vallavanema Toomas Schmidti sõnul on Ridala vald lõhkise küna ees. Vallas on kaks kooli, Uuemõisas 117 õpilasega 6klassiline algkool ja Ridalas 107 õpilasega põhikool.

„Meil teeb asja keerulisemaks geograafiline asend – kahe kooli vahele jääb Haapsalu linn,” ütles Schmidt.
Schmidti sõnul oleks asukoha ja laste arvu poolest targem arendada Uuemõisa kooli, kuid Ridalas on koolil lahedamad olud.

„Uuemõisa on arenguperspektiiviga piirkond, Panga küla aga hääbuv selles mõttes, et seal pole töökohti ja sinna ei lähe noored elama,” selgitas Schmidt.

Ridala vald on kavandanud Uuemõisa algkooli muutmist põhikooliks. Kolme lisaklassi tarbeks on kavas renoveerida mõisamaja üks tiib. Kahe kooli lastele jääks aga Uuemõisa ikkagi kitsaks.

Schmidti sõnul saaks Uuemõisa lapsed ka Ridala kooli viia, kuid ilmselt panevad paljud vanemad oma lapsed siis hoopis Haapsalu või Oru kooli. Pealegi jääks siis vallale majandada pooltühi mõisahoone.

„Sellest uuringust ei ole meil võimalik mööda vaadata, igal juhul peame tegutsema,” ütles Schmidt.

Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos ei osanud veel öelda, kas võiks kaks vallas tegutsevat 6klassilist kooli kokku liita, kuid ta ütles, et kindlasti lähtub vald selles küsimuses edaspidistest arvutustest.

Haapsalu kohta on Praxise koolivõrguanalüüsis mitu mudelit. Ühel juhul jääksid linna riigigümnaasium ja põhikool, teise variandina oleks neile lisaks ka 6klassiline algkool.

Haapsalu aselinnapea Liina Põld ütles, et linnavalitsus lähtub koolivõrgu arendamisel haridusministeeriumi üldharidusosakonnaga kooskõlastatud kavast, mis näeb ette põhikooli ja 6klassilist algkooli. Venekeelne Nikolai kool muutuks põhikooli venekeelseks õppeosakonnaks.

Uuringufirma Praxis avaldas läinud neljapäeval koolivõrgu analüüsi tulemused, mille kohaselt tuleks aastaks 2020 sulgeda või ümber korraldada pooled Läänemaa koolid.